Sissejuhatus
Praegu on maailmas 1,3 miljardit suitsetajat ja igal aastal sureb tubakatoodete tarvitamise tagajärjel 4,9 miljonit inimest. Tõenäoliselt pooled tänapäeva suitsetajatest surevad tubaka kahjulikust mõjust põhjustatud haigustesse. Maailmapanga ennustusel tapab suitsetamine aastaks 2030 ülemaailmselt umbes iga kuuenda täiskasvanu aastas [i]. Kuigi ligi 70% neist surmajuhtumitest leiab aset arengumaades, on tubaka kahjulik mõju üks peamiseid terviseprobleeme ka Euroopas. Suitsetamine on levikult teine ja peamine välditav surma põhjus kogu maailmas. Valitsustel ja seadusloome protsessis osalejatel on kohustus anda oma panus, et tubakasurmasid ära hoida. Kuid kaasatud peab olema ka ühiskond, kus just tervishoiutöötajatel on juhtiv roll tubakatoodete kasutamise piiramisel. Tervishoiutöötajatele kuulub rahvastiku ja meedia usaldus ning nad omavad ligipääsu laiale sotsiaalsele, majanduslikule ja poliitilisele areenile. Kuna tervishoiutöötajad puutuvad kokku suure protsendiga elanikkonnast, on neil võimalus aidata inimestel muuta oma käitumist. Tervishoiutöötajad saavad anda nõuandeid ja juhtnööre ning vastata küsimustele suitsetamise kahjulike mõjude kohta, et aidata patsientidel loobuda suitsetamisest. Samuti on neil võimalus hoiatada ja anda nõu lastele ning alaealistele suitsetamise kahjulikkusest. Uuringud näitavad, et isegi põgus arsti konsultatsioon suitsetamise kahjulikkuse ja suitsetamisest loobumise tähtsuse kohta, on üks kuluefektiivsemaid meetodeid suitsetamise vähendamiseks [ii].

Arstid saavad sekkuda mitmel tasandil. Individuaalsel tasandil saavad nad harida rahvastikku suitsetamise kahjulikkusest ja sõltuvusest ülesaamise võimalustest. Tervishoiutöötajatele on välja antud spetsiaalsed juhendid, kuidas seda teha[3]. Oma piirkonna tasandil saavad nad algatada ja toetada jõupingutusi suitsuvaba töökoha edendamiseks ning suurendada suitsetamisest loobumist abistavate vahendite kättesaadavust. Ning lõpuks on neil ühiskondlikul tasemel võimalus anda oma hääl ja jõupingutus rahvuslikesse ja ülemaailmsetesse tubaka tõkestamise algatustesse, tehes lobitööd maksustamise küsimustes ja suitsetamisvastases seadusandluses ning edendades algatusi nagu Ülemaailmne tubakavaba päev ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon (FCTC – Framework Convention on Tobacco Control). Näiteks tegid Euroopa tervishoiutöötajad hiljuti avalduse, milles nõuti suitsetajatele lihtsustatud ligipääsu suitsetamisest loobumise teenustele, mittesuitsetajate täielikku kaitset tubakasuitsu vastu ning tubaka tarbimise leviku vähendamise WHO raamkonventsiooni rakendamist.

Üldiselt peaks tervishoiutöötajad näitama ise eeskuju tervisliku ühiskonna loomiseks. Tervishoiutöötajate organisatsioonid saavad luua algatusi ning olla eeskujuks teistele professionaalsetele organisatsioonidele ning ühiskonnale. Nad peaksid näitama oma patsientidele eeskuju, edendades suitsuvaba töökoha ja suitsuvaba kultuuri ideed.

Üle-Euroopaline võrdlus
Ilmselgelt oleks üheks suurimaks sammuks hea eeskuju näitamisel tubakatoodete müügi keelamine tervishoiuasutustes. Mitmed Euroopa Liidu riigid nagu Poola, Kreeka, Hispaania ja Eesti on ära keelanud tubakatoodete müügi ja reklaami tervishoiuinstitutsioonides. Tervist edendavate haiglate rahvusvaheline võrgustik (International Network of Health Promoting Hospitals) ja Euroopa suitsuvabade haiglate võrgustik (European Network of Smoke-Free Hospitals), mis tegutsevad enamikes EL liikmesriikides, püüavad aktiivselt muuta tervishoiuteenused suitsuvabaks, pakkudes suitsetamisest loobumise teenuseid ning julgustades tervishoiutöötajaid endid suitsetamisest loobuma. Malta tervishoiuspetsialistid on väitnud, et avalike kohtade suitsuvaba seadusandluse kehtestamine on aidanud tõsta suitsetamisest loobujate arvu[4]. Seda silmas pidades on paljud riigid juba rakendanud või kohe rakendamas keelde suitsetamisele töökohas, avalikus transpordis ning avalikes kohtades.

Nii Malta kui Rootsi tervishoiutöötajatel on tubakavastased katuseorganisatsioonid, mis koondavad arste, hambaarste, õdesid, õpetajaid, farmatseute ja psühholooge. Üks selline organisatsioon on koostöös Malta Tervishoiuministeeriumiga loonud tugisüsteemi suitsetamisest loobujate aitamiseks, pakkudes ligipääsu suitsetamisest loobumise kliinikutele. Tervishoiu osakond organiseerib harivaid loenguid ja koolitusi, et teavitada spetsialiste pidevalt muutuvatest väljakutsetest suitsetamisest loobumisel. Rootsi organisatsioonid European Nurses & Midwives Against Tobacco (Euroopa õed ja ämmaemandad tubaka vastu) ja Health Professionals Against Tobacco (Tervishoiutöötajad tubaka vastu) tegelevad tubaka tarbimise leviku piiramise probleemidega, hõlmates poliitikat, arvamuste kujundamist ning professionaalset arengut. Sellised organisatsioonid julgustavad tervishoiuspetsialiste kehtestama tugevamaid tubakavabasid poliitikaid ning arendama oskusi toetamaks patsiente pikas suitsetamisest loobumise protsessis. Enam kui kaks kolmandikku hambaarstidest nii Soomes kui Rootsis väitsid, et peavad oma kohuseks julgustada patsiente suitsetamisest loobuma[5]. Suurbritannias ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis on NHS käivitanud väga efektiivse ja laialdase suitsetamisest loobumise teenuse. See teenus pakub konsultatsiooni ja tuge suitsetamisest loobujatele.

Tervishoiutöötajad peavad kompetentsi säilitamiseks oma teadmisi ja oskusi kogu karjääri vältel täiendama. Pidev täiendkoolitus on efektiivseimaks vahendiks inimeste abistamiseks suitsetamisest loobumisel. Kuid selline koolitus on Euroopa lõikes väga erinev. Eestis koolitatakse meedikuid suitsetajate konsulteerimiseks ja selle tarvis on kavas avada 2005. aasta lõpuks vähemalt üks vastava ala professionaale koondav konsultatsioonikabinet igas 15 maakonnas. Alates aastast 1995 saavad kõik Leedu peamise meditsiiniülikooli tudengid loenguid suitsetamise vältimisest ning suitsetamisest loobumise abistamisest. Saksamaa peab oluliseks tõsta arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide teadlikkust tubakasõltuvuse ravimisel, sest tajutakse puudulikku kogemust suitsetamisest loobumise tehnikates.

Üldsuse teadlikkust ja haritust eelkõige laste, alaealiste ja noorte seas peetakse suitsetamisvastases poliitikas esmatähtsaks ning siin mängivad olulist rolli tervishoiutöötajad. Eriline prioriteet on seatud nendele gruppidele Kreekas, kus tervishoiutöötajad teavitavad lapsi tubakatoodete kasutamise sõltuvust tekitavast iseloomust ning kaasnevast kahjust tervisele. Rootsis, Hispaanias ja Slovakkias on tervishoiutöötajad teinud koostööd koolidega, et lisada tubaka tarbimise leviku piiramine ja hea tervise edendamine õppekavadesse, kuid Hispaanias ja Slovakkias pole see siiski veel järjekindel ning üldkehtiv. Küprosel on läbi viidud noortele ja rasedatele suunatud avaliku teadlikkuse kampaaniad ning Eestis on Tervise Arengu Instituut viinud koolides ellu uuendusliku võistlusliku lähenemise, kuna kaaslaste surve muudab suitsetamisest loobumise koolilaste jaoks raskeks.

Programmide edu takistavad asjaolud
Hoolimata loetletud ennetavatest abinõudest tubakasõltuvuse piiramisel, on paljudes Euroopa riikides efektiivse suitsetamisvastase poliitika rakendamisel kaks peamist finantseerimisest tulenevat takistust. Üheks on tubakatoodete maksustamise määr ning teiseks erinevused ravi hinnas ühe inimese kohta.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Maailmapanga hinnangul paneks 10% sigarettide hinnatõus maailmas suitsetamisest loobuma umbes 42 miljonit inimest[6]. Tubakatoodetelt arvestatavad maksud võivad põhjustada tohutu sigarettide hinnavahe erinevates EL riikides. Näiteks Luksemburgist ostetud sigaretid võivad olla kuni kolm korda odavamad kui Suurbritanniast ostetud sigaretid[7]. Selle tulemusena meelitaks Luksemburg kohale tohutu arvu suitsetajaid naaberriikidest. Prantsusmaal on viimaste aastate jooksul toimunud hindade tõus pannud suitsetamisest loobuda tahtjate arvu kiiresti kasvama. Arstid saavad kasutada oma tunnustatud rolli, et panna valitsusi kaaluma maksustamissüsteemi muudatusi.

Tubakasõltuvuse ravi hind võib osutuda teiseks peamiseks takistuseks suitsetamisest loobumise teenuste arendamisel. Suitsetamine on levinum just piiratud ressurssidega inimeste seas. Seetõttu ei tohiks suitsetamisest loobumise ravi hind osutuda loobumisel takistavaks teguriks. Praegu pole ravi hinnas üle Euroopa veel konsensust saavutatud. Näiteks Maltas on suitsetamisest loobumise kliinikud protsessi hõlbustamiseks kõigile lihtsasti kättesaadavad ning tasuta. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis on NHS teinud suitsetamisest loobumise abi, sealhulgas nikotiini asendusravi, retseptiga saadavaks, mis muudab selle tasuta abiks vanematele ja madalate sissetulekutega inimestele. Riikides nagu Hispaania, Saksamaa ja Slovakkia on arstlik abi tasuline. Selle tagajärgedeks on, et näiteks Saksamaal tunneb vaid 25% arstidest huvi patsiendi suitsetamisharjumuste kohta ning vähem kui 5% soovitavad patsientidel suitsetamisest loobuda. Selline olukord tuleneb ka ebapiisavast toest arstidele ja ebapiisavast ajast ning ressurssidest teistele tervishoiutöötajatele tubakasõltuvuse raviks. Hoolimata erinevate projektide suurest edust, on Slovakkia nikotiinisõltuvuse programmides peamise probleemina toodud välja ressursside piiratus. Ebapiisav psühholoogilise nõustamise tugi suitsetamisest loobujatele võib tõsta käegalöönute arvu.

Lõpetuseks võib öelda, et ühiskondlik teadlikkus ja uuringud pole Euroopa Liidu maade seas samaväärsel tasemel. Kuigi Hispaanias on algamas uuringud suitsetamisest loobumise programmide efektiivsusest, ning sarnased programmid algavad varsti ka Küprosel, on tihti vähe teavet selliste projektide edukuse kohta.

Kokkuvõte
Tervishoiutöötajad mängivad äärmiselt olulist rolli suitsetamise vähendamises. Tervishoiutöötajate katuseorganisatsioonidel on positiivne mõju poliitilistele otsustele ja arvamuste kujundamisel ning need organisatsioonid tagavad tervishoiutöötajate harimise ja koolitamise jätkumise. Need organisatsioonid ei saa tegutseda ilma liikmesriikide toetuseta. Seetõttu tuleb tervishoiutöötajaid julgustada esmalt ise suitsetamisest loobuma, veenda oma jõupingutustes veenda üldsust otsima abi suitsetamisest loobumiseks ning panna vastavaid rahvuslikke ja rahvusvahelisi organisatsioone toetama suitsetamisvastaseid algatusi.

nformation on the new Euroopa Liidu suitsetamisvastase kampaania "HELP – Elagem tubakata" kohta leiab informatsiooni Euroopa Komisjoni koduleheküljelt, aadressil:
http://europa.eu.int/comm/health/.../tobacco_en.htm