Vähiks nimetatakse kõiki pahaloomulisi kasvajaid, mis kasvavad kiiresti ja levivad erinevatesse kehaosadesse.
Vähk puudutab vahettegemata kõiki, nii mehi kui ka naisi, noori kui ka vanu. Kuna see avaldub erinevates vormides, kaldutakse ütlema üldiselt pigem vähid kui vähk. Üldiselt on vähk aga haigus, millele on iseloomulik rakkude anarhiline vohamine normaalsetes kehakudedes. Need rakud on kloonitud samast algsest vähirakust, mis on omandanud teatavad iseärasused, mis võimaldavad sellel lõputult jaguneda ja moodustada metastaase.
Konkreetsemalt on vähk üldine termin, millega tähistatakse haigust, mille puhul inimkeha teatavad rakud hakkavad kontrollimatult jagunema. Selle tulemusena tekkivad uued rakud võivad moodustada pahaloomulise kasvaja ehk uudismoodustise või levida üle kogu keha. Võib eristada erinevaid vähivorme: rinna-, käärsoole-, emaka-, naha-, eesnäärmevähk jne.
On mitmeid vähi suhtes eelsoodumust põhjustavaid tegureid; neid nimetatakse kartsinogeenideks või kantserogeenideks. Need võivad olla geneetilised tegurid, s.t omada pärilikku elementi, või keskkonnategurid, näiteks saastatus, toit, kiirgus (näiteks päike) ja teatavate haigusetekitajate poolt põhjustatud infektsioonid.
Tubakas on teatavate vähivormide (kopsu-, suu-, kõri-, kurgu-, neeru-, emakakaela-, soolevähk jt) äärmiselt oluline riskitegur.
Tänapäeval tunnistatakse sigarettide suitsetamist kopsuvähi peamise põhjusena (85% juhtudest), samuti kurguvähkide olulise põhjusena. Riski põhjustab tubakas, eriti nikotiin, mis on kantserogeen, samuti lisaained, olenemata tarbimise viisist (sigareti, sigari või piibu suitsetamine).
Tubaka vastu võitlemise Euroopa programm HELP võib pakkuda teile suitsetamisest loobumiseks palju teavet ja tuge.
|
