Sigarett on silindriline pabertoru, tavaliselt lühem kui 10 cm ja diameetriga kuni 10 mm, mis sisaldab peenestatud tubakat, mida suitsetatakse. Praktikas ei sisalda müügilolevad sigaretid ainult tubakat, vaid neisse on lisatud palju sõltuvust suurendavaid aineid, mis tagavad kaubamärgi ühtse koostise, parandavad sigareti maitseomadusi ja säilivust ning muudavad suitsu organoleptilisi omadusi. Halvema kvaliteediga sigarettidesse on lisatud jahvatatud tubakaleheroodude töötlemistolmu. Müügilolevatel sigarettidel on tavaliselt tselluloosatsetaat- või puuvillfilter, mis peaks tõrva välja filtreerima. Sigarette võib ka ise valmis rullida, mis ei tee neid küll vähem kahjulikeks.
Tubakat algselt näriti või nuusati ja enne Krimmi sõda ei olnud sigaretid läänes eriti levinud. Nende väljatöötamine hakkas levima 20. sajandi algul. Tubakatööstus toodab igal aastal ligikaudu 5500 miljardit sigaretti ja rohkem kui 1,1 miljardit suitsetajat tarbib need ära. Viimastel kümnenditel on tubakas kahjulikumaks muutunud, sest sigaretitootjad kasutavad keemilisi lisandeid, mis suurendavad nikotiini omastamist kehas, näiteks ammoniaaki, ja kutsuvad kiiremini esile sõltuvuse.
Kuna sigarettide koostises sisaldub toksilisi ja ärritavaid aineid, on nad ühtviisi kahjulikud nii suitsetajatele kui ka mittesuitsetajatele, põhjustades sõltuvust ja mitmesuguseid haigusi, näiteks vähki, südame-veresoonkonna häireid ja kroonilist bronhiiti.
Tubaka vastu võitlemise Euroopa programm HELP võib pakkuda teile suitsetamisest loobumiseks palju teavet ja tuge.
|
