Last ootava naise seisundit nimetatakse raseduseks. Rasedus tekib munaraku spermatosoidiga viljastamise tulemusena, kui munarakk hakkab emakaõõnes kasvama. See lõpeb lapse sünniga, mis toimub ligikaudu 9 kuu möödumisel viljastamisest.
Rase naine ei ole mitte mingil juhul haige, vastupidi – ta kingib lapsele elu – kuid emale ja tulevasele lapsele on rasedus eriti haavatav aeg.
Sigaretisuits ja suitsetamine on emale ja lapsele väga kahjulik, sest tubaka põhikomponendid läbivad platsentabarjääri ja võivad jõuda looteni. Hinnanguliselt 70% suitsetavatest naistest jätkab aga Euroopas raseduse ajal suitsetamist ja enamik raseduse ajal suitsetamisest loobunutest alustavad pärast sünnitamist uuesti suitsetamist.
Raseda tubakatarbimist võib mõõta väga täpselt kotiniiniannuse järgi, mis moodustab 80% nikotiini laguproduktidest. Seda sisaldub igas bioloogilises keskkonnas (veri, uriin, sülg, piim, juuksed, lootevesi). 30–45% rasedate suitsetajate lootes ja lootevees sisaldub kotiniini.
Kokkuvõttes põhjustab tubakas muutusi mitte ainult naiste, vaid ka meeste viljakuses ning suurendab rasedal emakavälise raseduse, emakaverejooksude, enneaegsete sünnituste, loote aeglase kasvu, loote suremuse ja loote väärarengute ohtu. Tubakas põhjustab lapsel probleeme sageli ka pärast sünnitust, näiteks seoses tema psühhomotoorse ja tunnetusliku arenguga.
Rasedatel suitsetajatel on iseeneslikke aborte kolm korda sagedamini kui mittesuitsetajatel. Sünnieelse suremuse määr tõuseb 50 – 150% ja imiku äkksurma oht kahekordistub, kui vanemad suitsetavad.
Rasedal suitsetajal tekib ka suu terviseprobleeme, võivad tekkida venitusarmid, armide ebanormaalne paranemine pärast keisrilõiget ja muutused teatavates bioloogilistes parameetrites nagu veresuhkru ja insuliini tase.
Tubaka vastu võitlemise Euroopa programm HELP võib pakkuda teile suitsetamisest loobumiseks palju teavet ja tuge.
|
